Tänuüritusel tunnustati õppeaastal silmapaistnud õpilasi
6. mail toimus Võru Gümnaasiumi aulas kooli traditsiooniline tänuüritus. Kutse tänuüritusele sai 71 õpilast ja kõik koolitöötajad.
Iga kutse saaja sai tänutäheks direktori tänukirja, šokolaadikarbi ning meie ettevõtjate poolt kingitusena tehtud kinkekaardid. Oleme tänulikud ettevõtjatele toetuse eest!
Tänuüritusel pidas kõne mõisnik Simo Sulg ning direktor Karl Kirt. Tänuürituse üllatusesineja oli Improteater IMPEERIUM, kes täitis lava ootamatute stseenidega, kaasas publikut ning tiris ka direktori lavale.
Tänuürituse moderaatoriks oli G1C õpilane Laura Viilukas. Pilte tegi Lii Polkovnikov ning tänulaua kattis Karin Sepp Koka talust.
Aitäh kõikidele panustajatele!
Võru Gümnaasiumi direktori Karl Kirti kõne:
Tere, hea koolipere!
Oma kabineti aknast välja vaadates näen ma uhkelt lehvimas kolme lippu. Iga tuules lehviva lipuga seostub mul oma emotsioon, mis aeg-ajalt aitab perspektiivi ja eesmärke taas paika seab.
Võru Gümnaasiumi lipp tuletab mulle meelde vastutust meie õpilaste ja koolitöötajate ees. Seda tohutut võimalust kujundada homset. Aidata hoida õpitahet, aga tehes seda inimlikust vaatest. Ta tuletab meelde vastutust, et õppekvaliteet oleks kõrge, tänapäevane ja lähtuks sellest, et õppija saaks siit majast kaasa parima.
Eesti lipp tuletab meelde, et vaatamata paljudele erimeelsustele ja mõnikord ka pahameelele, on meil siiski meie oma riik, kus vabalt oma mõtteid väljendada, kus elada ja toimetada ning mille nimel pingutada, et meil oleks hea kodu ja meie ümber head inimesed.
Ukraina lipp nende keskel annab edasi iga päev seda teadmist, kui habras on ikkagi see omariiklus, vabadus ja kui väga on vaja, et me ei unustaks, et see kõik ei tule iseenesest mõistetavalt.
Iseenesest mõistetavus vist ongi üks mõttetu asi. Tegelikult ei tule iseenesest mitte midagi. Areneda saab paraku ainult läbi pingutuse. Täna, kes te siia kutsutud olete, olete pingutanud, näinud vaeva ja teinud midagi enamat, kui keskpärane või tavapärane suhtumine seda eeldaks.
Saavutuste nimekiri on päris muljetavaldav. Seda enam, et see täieneb pidevalt. Võru Gümnaasiumi õpilased ja neid juhendavad koolitöötajad hoiavad lippu kõrgel nii spordis, aineolümpiaadidel, kultuuris ning ettevõtlikkuses. Tihti ei piirdu see ainult maakondlike võitudega, vaid tehakse ilma ka vabariiklikul tasandil. Sama oluline eeskuju on ka igapäevane hea õppimine ja enesetäiendamine. Silmad täis püüdlikkust ja arenemistahet. See kõik, mille pärast te siin olete, ületab kohustusliku programmi. Kohustuslik programm ongi tegelikult miinimum. Kõik sellest üle on juba täiendav pingutus.
Julgen väita, et selleks, et kasvada ja areneda ei piisa ainult koolist. Selleks, et kasvada ja areneda, selleks peab pingutama kogu küla. Heade tulemuste ja saavutuste taga on tihti hea süsteem, toetav pere ja sõbrad, head eeskujud ja juhendajad, vastav ja tänapäevane taristu ning muidugi selle kõige keskmes inimene – õppija.
Ja vot selle külaga siin Võrus on isegi täitsa hästi. Ma ei väsi kiitmast Võru linna ja kogu maakonna inimesi ja tegijaid. Aktiivsed ettevõtted, väga sportlikud ja liikuvad inimesed, kõrgetasemeline kultuur ning väga suur soov panustada kogukonna tegemistesse. See loob head eeldused ja hea kasvukeskkonna tulevikutegijatele. Uskuge mind, see teeb paljudele kogukondadele silmad ette, millega siin Võrus tegutsetakse.
Head noored!
Mul on üks soov. Tänu meie ümber ei ole tihti piisavalt või jääb see vajalikul hetkel ütlemata. Ükskõik, kes on kõrval teie see oluline tugisammas, tänage seda sammast enda kõrval aeg-ajalt selle eest, et nad on teid nüginud, vajalikul hetkel toetanud, lohutanud või siis ka manitsenud. Tugivõrgustik on oluline. Üksi võib mõnikord jõuda kiiresti, aga tihtilugu mitte väga kaugele.
Aga mis oluline, ennast tuleb ka hoida. Alati 100% või 110% põlemisega ei saa tegutseda. Mõnikord tuleb ka lahti lasta, puhata, et siis uuesti edasi minna. Andekate ja püüdlike inimeste puhul tuleb seda väga tihti meelde tuletada. Pidevalt täistuuridel töötamine võtab rajalt maha ka kõige vingema.
Edasi minekuks on aga mõnikord vaja öelda uutele asjadele jah. Välja raputada see igapäevane tolm ja panna ennast uude situatsiooni. Haarata kinni mõnest võimalusest või pakkumisest, mida tehakse. Ja siis võib see tähendada uut arenguhüpet, kogemuste riiulisse uut saavutust. Elu on elamiseks mitte passimiseks. Nii on ka minuga. Mõnikord ootamatud mõtted ja ideed, annavad niivõrd palju. Nii olen näiteks praegu teie ees siin, sest julgesin päris paljudele asjadele oma elus jah öelda.
Ma tulen tagasi nende kolme lipu juurde. Sümboolselt meie koolimaja kõrval lehvimas. Meelde tuletamast, et isegi, kui on väga raske, on siiski olemas abi, uus võimalus, tugi, aga samas peab palju pingutama, et hoida ja kaitsta seda, mis meile kõige tähtsam. Märgake ka sümboleid meie ümber. Need viivad tihti asjad õigesse perspektiivi.
Head noored!
Tänan teid, teie perekonda, lähedasi ja sõpru, et olete loonud nö „hea küla“, kus saate oma andeid proovile panna, iseendale ja kogukonnale tõestada, et olete tegijaid ja selle kõrval hoiate Võru Gümnaasiumi, oma maakonna ja Eesti lippu kõrgel. Teie edasipüüdlikkusest ei sõltu vaid teie heaolu, vaid kogu ühiskonna tulevikupilt.
Kallid kolleegid!
Aitäh teile teie tohutu igapäevase panuse ees, meie tulevikupildi loomise eest. See töö on nõudlik, nõuab aega, mõnikord valmistab see ka pettumust, aga ilma teieta ei oleks ka tänast tänuüritust. Mõõtmatul hulgal tunde panustate sellesse, et Võru Gümnaasium oleks väga hea kool, kust kasvaksid head ühiskonnaliikmed.
Ka teile soovin, et nii nagu me noori nügime, utsitame ja palume, et nad end proovile paneks, siis ega see käib ka meie kohta. Kunagi pole liiga hilja uusi asju proovida, kunagi pole liiga hilja õppida. Õppima peame me tegelikult kogu aeg, sest ühiskond meie ümber seda paratamatult nõuab.
Hea koolipere!
Aitäh teile! Aitäh teie panuse eest! Elagu Võru Gümnaasium! Elagu Eesti!
