Jõuluaktusega Katariina kirikus juhatati sisse jõuluaeg

19. detsembril toimub Võru Katariina kirikus jõuluaktus, millega juhatati sisse jõuluaeg. Katariina kirikus. Kontserdil esines Võru Gümnaasiumi segakoor. Esitati jõululaule ning ühiselt lauldi laulu “Tasa, tasa…” ja “Püha öö”. Segakoori juhendas õpetaja Silja Otsar. Vahetekste luges G1C õpilane Mia Kaljapulk.

Aktusel pidas kõne direktor Karl Kirt. Direktor tänas kõne lõpus koolielu korraldajat Maivi Liiskamanni tehtud töö eest, sest 19. detsember oli Maivil viimane tööpäev Võru Gümnaasiumis.

Aktuse lõpus said kiriku trepil kõik soovijad piparkooki ja sooja teed. Sooviti üksteisele häid pühi ja head vaheaega.

Soovime kõigile ilusaid jõulupühi!

Fotod: Henri Ausin

Direktor Karl Kirti kõne

Tere, hea koolipere!

Hea on teiega siin koos olla. Eile oli ka. Teie esitused olid ühiskonnakriitilised, hea huumoriga ja peegeldasite hästi seda, milline on maailm teie ümber. Avasite mõne laeka ja arusaama, kuidas maailma näete ja tajute. Tõite lavale vanu klassikuid, õpetasite uusi sõnu ja väljendeid.

Sellest hoopis olulisem on see, et näitasite üles oma loovust, koostööoskuseid ning julgust. Pole lihtne pingelisse ajagraafikusse lisada veel aeganõudev ja kompromisse vajav jõuluetendus. Aga see oli seda väärt, sest selliseid hetked, koosviibimised, loovadki mälestusi ja toovad ka aastate pärast rõõmu. 

Teisalt jäin ma mõtlema sügavamalt meie eilse õhtujuhi peale, kes küll meie IT meeskonna abiga õigeid sõnu ja lauseid ütles, aga kui realistlikuks on meie uued abivahendid muutunud. Pöörase kiirusega arenev tehnoloogia võib meil kasvada üle pea ning juba täna näeme, et tehisliku ja päris inimese vahelist piiri ei tunneta me enam päris täpselt ära.

Kihk langeda lihtsasse lõksu, et kiiresti midagi ära teha, on ju suur. Ka tänane kõne võinuks olla tundetu tehisaru prompti tulemus, aga seekord veel mitte. Isegi kui see oleks olnud lihtsam, ei oleks olnud need päris minu mõtted ja ei oleks olnud minu tunded. See poleks olnud päris. Kuigi, tehisaru kirjutas väga ilusa kõne. 

Ma hindan oma lapsepõlve väga kõrgelt. Ma alustasin oma kooliteed täpselt siis, kui internet ja arvutid muutusid laialdaselt kättesaadavaks ka kodudes. Arvutist sai pea iga kodu tavapärane tarbeese ning võimalused muutusid järjest suuremaks. Minu lapsepõlv oligi selline uute, seni katsetamata võimaluste kombinatsioon. 

Olukord on ju suhteliselt sama. Uus tehnoloogia ajastu, paneb meid taas proovile. Aga maksimaalselt kasu saab sellest sündida ehk ainult siis, kui me ei unusta end sinna päris ära. Sellepärast oligi eile koos hea olla. Oli pingutatud, vaeva nähtud, loovusele antud võimalus, kasutatud ära tänapäeva tehnoloogiaid, aga siiski olid laval päriselt inimesed, kes näitas kui andekad nad on.

Siit tuleb minu jõulusoov meile kõigile. Meil on tänasest päevast kuni 4. jaanuarini kaks nädalat ja kaks ja pool päeva. Leia üks hetk ja tee mõni telefonikõne, lepi kokku mõni kokkusaamine või külasta kedagi ootamatult. Ja lihtsalt rääkige. Elust, maailmast, oma kogemusest, eilsest jõulupeost, parimast piparkoogist. Võtke ette äkki isegi mõni lauamäng. Suhelge. Ilma nutivahenditeta. Ja kui sul on juba selliseid kohtumisi planeeritud, siis ongi juba hästi. Meil kõigil on selle ühe kõne, ühe kokkusaamise jaoks aega. 

See on oluline, sest meile on kahjuks antud nii üürikene aeg. Ja mõnikord ongi just oluline see üks kõne ära teha.