1. septembriga algas uus õppeaasta
Teisipäeval, 1. septembril, toimus Võru Gümnaasiumi sisehoovis pidulik aktus, millega juhatati sisse uus saabunud õppeaasta.
2026/2027. õppeaastal asub Võru Gümnaasiumis õppima 254 õppijat, neist 94 esmakordselt G1 klassis. Aktusel esinesid Krete Rutov ja Katrin Tobreluts lauludega, neid juhendas õpetaja Silja Otsar. Rahvatantsurühm Hopser tantsis ka tervitustantsu. Piduliku tervituskõne tegid Võru Gümnaasiumi direktor Karl Kirt ning Võru linnapea Urmas Tali. Võru Gümnaasiumi koolielu tutvustava luuletuse kandis ette mõisnik Annaliisa Oja.
Aktusel sõlmiti ka 2026/2027 õppeaastaks koolirahu, millele kirjutasid alla direktor Karl Kirt, õpilaste lemmiktöötaja õpetaja Kaia Tamm ning õpilasesinduse MÕIS mõisnik Annaliisa Oja.
Traditsiooniliselt on Võru Gümnaasiumis esimest koolikella helistanud uued G1 õpilased.
Aktust modereerisid G3 õpilased Annaliisa Oja ja Alfred Hurt.
Aktusele eelnesid mentortunnid ning pärast aktust toimus klasside pildistamine kooli aulas.
Fotod: Krisse Kangro
Mõisnik Annaliisa Oja luuletus
Kümnendike tee gümnas alguse leiab,
lubame, et VG hästi teid hoiab.
Karta pole vaja ei matat ega kekat,
abi saab alati kõikidelt võtta.
Ettevõtluskalkulaatoris osaleda saate,
klassiga ühiselt võita te võite.
Kõik võib tunduda alguses veidi jube,
aga uskuge – gümnaasium pole üldse nii kole.
Üheteistkümnendike ootab ees UPT,
bioloogias õpite lisaks ATP-d.
Teemasid palju ning valikuid mitmeid,
leida tuleb enda jaoks sobivad võtmeid.
Varakult alustage UPT-ga,
et hiljem ei peaks te ukerdama.
Kaitsta pole hirmus, kui valmistatud vara,
siis ei ole põhjust tunda ennast aralt.
Abituriendid — te olete nii tublid!
Viimasel aastal saab kindlasti pulli.
Tuleviku jaoks palju uksi avaneb
valikuid kindlasti targalt te tehke.
Gümnaasiumiaastad läksid nagu viuhti,
põhikool kahjuks ei läinud nii siuhti.
Vähe küll siin me kõik koos olime,
kunagi siin ehk uuesti kohtume.
Võru Gümnaasiumi direktori Karl Kirti kõne
Tere, hea koolipere! Austatud linnapea!
Haridusrahval on täna uusaasta! Üks peatükk on jõudnud finišisse ning uus juba hoogsalt alanud!
Võru Gümnaasiumis alustame uut õppeaastat 254 õppijaga. Täiesti uusi startijaid on meie koolis 94. Ma soovin teile kõigile edu siin ägedas ajaloolises majas! Olge see start teile kõigile võimalikult hea!
2026/2027 õppeaastat alustab pisut uue lehe ja uute sihtidega ka Võru Gümnaasium ise. Eelmisel õppeaastal tegelesime aktiivselt mõttetööga, kuhu edasi, milline see kool võiks olla, kuidas silma paista, mida teha teisiti, kui seni.
Meie kool seisab kolmel väärtussambal, mis peavad toetama meie igapäevast tööd ja õppimist siin. Need on inimlikkus, vastutus ja õpitahe.
Õpitahe tähendab otsust enda arengusuuna nügimiseks. Otsust küsida, otsust süveneda ning mitte esimese raskuse juures käega lüüa. Mõnikord võib see tähendada julgust öelda, „ma ei saa aru.“ See mitte ei näita rumalust, vaid sealt algabki päris õppimise esimene samm. Õpitahe tähendab ka valmisolekut eksida ja seejärel uuesti proovida ja sellest õppida. Vahepeal peabki ebaõnnestuma, et saada uusi kogemusi ja õppetunde.
Võru Gümnaasiumis on õpilasel palju vabadust ise otsustada, kuidas seda teekonda siin käia, aga vabadusega kaasneb alati vastutus. Vastutus lasub nii oma õppimisel, oma sõnade ja tegemiste ning tegemata jätmiste eest.
Vastutus võib tähendada vabandust, kui oled eksinud. Vastutus võib tähendada võtta uus roll ja seda siis vastutustundlikult täita. Vastutuse võtmine võib tähendada küsimust, mida ma saan teha, et see olukord läheks paremaks.
Ja seda kõike peab ilmestama inimlikkus. Mida rohkem meie ellu tuleb tehnoloogiat ja tehisaru, seda olulisemaks muutub meie inimlikkus selle juures. Tehnoloogia ei asenda kunagi luust ja lihastest inimest, sõpra, pereliiget, oma lapsi. Ta ei asenda pärisõpetajat ega mentorit. Pärissuhtlus on see, mis meid inimestena arendab, õpetab ja muudabki inimeseks.
Inimlikkus on meie koolis ju midagi väga praktilist. See on näiteks kas või see, et igal hommikul võtad mütsi ja kõrvaklapid peast ja ütled „tere hommikust!“. Inimlikkus on teise ära kuulamine, tema mõistmine. Inimlikkus on olla nõudlik ilma teist maha tegemata ja häbistamata. Inimlikkus on julgeda abi küsida ja aidata kedagi, kes seda abi vajab.
Iga hinde, puudumise, Stuudiumi märkuse, kontrolltöö ja tabelirea taga on inimene, mitte üks koodirida. Siin majas ei ole me kõik ühesugused, ei pea olema alati ühel arvamusel ning me ei pea olema sõbrad, aga üksteist peame hoidma, kohtlema üksteist hästi, sest meid on siin Eestis ja meie koolis nii vähe, et meil ei tohi olla võimalust pidevalt üksteisele haiget teha.
Et meile jätkuks selleks õppeaastaks õpitahet, kui on raske. Et meil jätkuks rohkem vastutust, selle asemel, et kõrvale vaadata ja mitte midagi teha. Et meil jätkuks alati inimlikkust!
Nende kolme väärtussamba pealt tahame, et iga koolitöötaja, õpilane ja lapsevanem julgeks öelda, „jah ma tahan õppida!“. Mitte, et ma pean, mis muidugi mõnikord on ka tõsi. Vaid, et ma päriselt tahan õppida. Teada saada selle maailma kohta. Arutada, mõnikord ka kirglikult vaielda. Me õpime kogu elu. Imestame ja avastame terve elu.
Väärtuste kõrval oleme seadnud koolina ka kolm olulist sihti. Need on tulemuslik õppimine, usaldav ja toetav koostöökultuur ning mõjukas haridusliider.
Tulemuslik õppimine tähendab, et inimene on valmis muutuma. Ta avastab enda kohta uusi külgi, oskab rohkem, saab maailmast pisut paremini aru, oskab ja julgeb küsimusi küsida ja tuleb toime asjadega, millega varem toime ei tulnud.
Õppimine tähendab ka pingutamist ja seda oleme me ühiskonnas hakanud natukene kartma. Tahaksime, et oleks kogu aeg lõbus, huvitav, jõukohane, motiveeriv. Aga alati ei ole ja mõnikord ongi raske ja tulebki mõnikord teha sama asja mitu korda uuesti ja uuesti. Mõnikord tuleb ennast sundida, kui üldse ei viitsi. Ja tegelikult see ongi õppimise normaalne osa. Meistriks saabki ainult nii – läbi pingutamise. Olgu see spordist, teaduses, kultuuris või kasvõi suhetes.
Tulemuslik õppimine ei ole aga kiire liftiga ülessõitmine, mis sellest, et meie taskutes ja arvutites on tehisaru, mis meile annab selleks ideaalse võimaluse. Aju lihased vajad ikkagi trepist käimist, mitte ainult liftisõitu. Meie ülesanne on selles maailmas õppida, millal on mõistlik lifti kasutada, millal trepist ise minna.
Usaldav ja toetav koostöökultuur on otseselt seotud inimlikkuse ja vastutusega. Kool on inimesed. Täna tahan teile eriti rõhutada, et inimlikult suhtlemine on olulisem kui kunagi varem. Seega, pärast aktust, küsige oma klassikaaslase, õpetaja, kolleegi või linnapea käest, kuidas läheb? Mis põnevat on teoksil? Kuidas suvi möödus? Said ikka puhata?
Ja mõjukas haridusliider. Oi kui suurelt ja uhkelt see kõlab. See ei tähenda, et lähme püüdma iga hinna eest edetabelites esimesi kohti, et ennast siis näidata ja taguda vastu rinda. Ei, mõjukas haridusliider on see kool, kes julgeb aeg-ajalt küsida, kuidas saab midagi paremini teha, mis on tänapäeva noorte vajadused, julgust katsetada ja muutuda ning milline on meie tegevuse tähenduslikkus.
Mõjukas haridusboss ütleks meile kõigile, mida täpselt teha ja kuidas. Mõjukas haridusjuht ütleks, et tema korraldab, otsustab, seab eesmärgid ja vastutab tulemuse eest. Mõjukas haridusliider paneb inimesed endaga tahtma kaasa tulla. Tema mõju tekib usaldusest, eeskujust ja tähendusest. Ta näitab, miks see on oluline ja siis kõnnib koos kõigiga seda rada. Umbes nii võiks ka Võru Gümnaasiumis olla.
Lõpetuseks! Me ei tea, milliseks täpselt see õppeaasta kujuneb. Eks hakkame koos siit rajalt minema. Kindlasti tuleb häid päevi, kindlasti tuleb keerulisi päevi. Tuleb päevi, mis lähevad täitsa pekki, tuleb päevi, kus saab olla õnnelik.
Räägime üksteisega, võtame vastutust, küsime küsimusi, arutame kirglikult, märkame üksteist. Kasutame tehisaru, aga ärme anda talle rooli. Ärme karta eksida, aga ärme võtta seda, kui vabandust. Hoolime teistest, aga ennekõike iseendast!
Vaatame siis üheskoos, millise raja me siis sellel õppeaastal käime. Head uut aastat, Võru Gümnaasium! Ilusat 1. septembrit meile kõigile!
